Presidendist, ikka presidendist
Lähenev presidendivahetus on inspireerinud arutlusi riigipea rollist, sellesse ametisse sobiva isiku omadustest ja töökohale saamise protsessist ehk presidendivalimisest. Mõtteid on servast serva, allpool olen neist olulisemaid koos ajalooliste tagasipõigetega analüüsinud, tehes seda Euroopa riikide kogemuse ning seni Eesti parlamenti menetlusse esitatud presidendivalimiste korda muutvate ettepanekute taustal. Presidentaalne riik ja presidendita riik Kõige radikaalsem ettepanek pärineb…
Teel omal maal vähemusse jäämise poole
Ränne riikide vahel on alati toimunud, mõnel ajal rohkem, mõnel vähem. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, st esimese üleilmastumisajajärgu lõpul oli migratsiooni tippaeg, seejärel kuni eelmise sajandi keskpaigani oli välisränne suhteliselt väike, ent seejärel on tasapisi uuesti suurenenud, ning võimalik, et nüüd stabiliseerumas.1 Sisserännet on eri ajal ja eri riikides eri moodi reguleeritud…
Veel kolonialismist ja Eesti kunstnike tööde ümbernimetamisest
KUMU näituse “Erinevuste esteetika” kuraatorite soov, et vallanduks diskussioon kunstiteoste ümbernimetamise lubatavuse teemal, on täitunud. Oma kriitilises artiklis julgesin seostada pealkirjade ümbernimetamise “tühistamiskultuuriga” ja leidsin, et minevikupilt peab kujunema ajaloouurimuste alusel ning mineviku disainimine tähendab ajalooteaduse taandamist ideoloogiaks. Väitsin, et “tühistamiskultuuri” Eestisse toomine on imporditud USA sisekonflikt, millega meil pistmist ei ole. Arvustasin näituse kuraatori…
Ebasõbralik Kremli, mitte venemaalaste silmis
Olin 2007. aasta aprilli lõpul, nn pronksirahutuste ajal Moskvas, Venemaa välispoliitika arhiivis käimas. Tagasi otsustasin sõita rongiga, ümberistumisega läbi Peterburgi, 28. aprilli hilisõhtul. Pärast arhiivi sulgemist enam hotellis olla ei saanud ning otsustasin vaadata Eesti saatkonna juures olevat demonstratsiooni. Pilt oli ühtaegu hirmuäratav ja naeruväärne. Mitusada “Russkii Tallinn mõ s toboi!” skandeerivat noort koos…
1921, 2021 ja 2121
Ma ei tea, kas minu kõne teile meeldib ja kas ma projekti algatajate lootuse täidan. Ma ei räägi pikalt, nii nagu saja aasta tagused riigimehed, kelle kõned kestsid teinekord mitu tundi ja kellele minu kavandatav kõne pikkus – ca 20-30 minutit on pigem üks repliik. Aga 1917. aasta revolutsiooni ajal juhtus ka seda, et kui…
Sõnavabadusest ja ajaloo tühistamisest
Vaevalt oleks Eesti iseseisvuse taastamise järel keegi suutnud oletada, et meil tuleb uuesti oma sõnavabaduse ja ajalookäsitluse eest seisma hakata. Või kui keegi küsimuse tõesti nii püstitas, siis seostades seda ainult Nõukogude uue okupatsiooni kartusega. Ent ometi tegeleme nende küsimustega nüüd iseseisvas Eesti riigis. Riigikogu menetluses on meediateenuste seaduse muutmise eelnõu, millega reguleeritakse vasakliberaalsest seisukohast…
Sekkumine demokraatlikku protsessi pole vastuvõetav
Demokraatlik võimumudel eeldab opositsiooni olemasolu. Vastasrinnal on vabadus uusi lennukaid ideesid pakkuda, just vastasrind peab juhtima tähelepanu probleemidele, mis võimul lahendamata. Ning miinimum, mida opositsioon peab tegema, on võimu hoidmine seaduse raamides. Viimast rolli peaks demokraatlikus riigis täitma ka ajakirjandus ehk neljas võim, millest tulenevalt näib ajakirjandus olevat tavaliselt pigem opositsiooni poolt. Kolmas võimuharu ehk…
Võimupööre või riigipööre?
Teatavasti lõppes jaanuari teisel nädalal abielureferendumi eelnõu arutelu põhiseaduskomisjonis. Parandusettepanekud olid ette valmistatud viieks hääletamiseks ning need viis pidid tulema kolmapäeval, 13. jaanuaril Riigikogu täiskogusse. Koalitsiooni arvestuste kohaselt oli referendumi pooldajatel parlamendis napp ülekaal. Referendumi vastaste väljavaated jätkuvalt Riigikogus obstruktsiooni korraldada olid haihtumas, sest nad olid edasised tõsisemad töötakistuse võimalused oma halvamaitseliste parandusettepanekutega maha mänginud.…
Itaalia streik Eesti parlamendis
Vastasrind on lubanud esitada abielureferendumi eelnõule tuhandeid parandusettepanekuid. Nii suure hulga paranduste läbihääletamine ei ole ajaliselt parlamendile jõukohane, ähvardades pikema vältuse korral Riigikogu töö totaalselt halvata. Tegemist on obstruktsiooniga, ehk töö takistamisega niisuguste võtetega, mis jäävad vormiliselt reeglite piiridesse. Parlamendiobstruktsioon on nagu Itaalia streik (Sciopero bianco), mil töölised ei riku eeskirju, vaid vastupidi – väga…
Kuidas jõudsime kokkupõrkekursile?
Ühelt poolt rahvuskonservatiivset ja teisalt globalistlikku ideoloogiat esindavad Eesti poliitilised jõud on selgel kokkupõrkekursil. Tegelikult on olnud juba alates 2014. aastast, mil algas kooseluseaduse läbisurumine. Veel kindlamalt joonistas suunad välja kvoodimigrantide küsimus ning ÜRO rändelepe. Kokkupõrge terendas siiski kaugemas tulevikus. 2015. aastast võttis vastasseis ka riigikogus nähtava vormi ning kui Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast sai…
Laen…
Something went wrong. Please refresh the page and/or try again.
Follow My Blog
Get new content delivered directly to your inbox.
JaakValge.net 